KUNINGAL ON KÜLM

 

Etendus täiskasvanutele A. H. Tammsaare ühiskonnakriitilise näidendi põhjal.

 

Autor: A. H. Tammsaare
Lavastaja: Härmo Saarm
Kunstnik: Hanna Allsaar
Heli ja valgus: Merily Roopärg

 

Osades:
Kuningas - Aarne Solvak
Narr, Joosep - Margus Illi-Illik
Mathias - Rainer Miller
Angela - Heidi Pähn
Karlo - Joonas Eskla
Toaneitsi Klaara - Lemme Kaija Kaseleht
Kirjaülem - Airi Altnurme
Väeülem - Mart Vugt
Hüveülem - Kadri Levand
Siseülem - Rain Seepõld
Ülempreester - Vane Üksküla
Ema - Inge Kaseleht
Isa - Vane Üksküla

 

Esitatava teksti aluseks on Voldemar Panso 1956.a. Eesti Raadios lavastatud kuulemäng „Kuningal on külm“. Enne seda oli V. Panso näidendi lavastanud Eesti Draamateatris Moskva teatriõpingute diplomitööna.
Näidendis on vähe tegevust, ülekaalus on SÕNA. Seda kuulates, mõistame MÕTET!  
A.H.Tammsaare nimetas seda lugu näidendiks, mitte komöödiaks, farsiks, pamfletiks.
Suuremate mõõtmete tabamiseks nimetas ta seda ka ajatuks muinasjutuks. Miks hakkas Piibli Taavetil elu lõpus järjest rohkem külm? Temaga ei oldud rahul! Miks on Tammsaare näidendi Kuningal järjest enam külm? Temaga ei olda ka rahul! Rahvas ootab uut usku, et saaks tulla uus kuningas! Usk kahe peaga vasika olemasolusse annabki uue usu, seega on oodata uut kuningat! Kui kerge oli uue usu kehtestamine möödunud sajandil? Kui kerge on see tänapäeval kaasates meedia erinevaid vorme? Väga lihtne!
 
A.H.Tammsaare kirjutas: „...demokraatiast kõneldi, demagoogiast mõeldi, isevalitsust
püüti teostada...“(A.H.Tammsaare „Kultuurist ja demokraatiast“).
 
Näidendis ei sure keegi - Angela ja Karlo lähevad oma eluga edasi, Mathias viiakse vangitorni oma suurtundi ootama, ülemad mõtlevad edasiste kombinatsioonide peale,
 
Kuningas ja Narr leiavad uue .... ?  „...Kõik ihkavad ilmeksimatust inimese näol, kelle käes oleksid elu ja surma võtmed, tõe ja õiguse muukraud...“ (A.H.Tammsaare „Nädal Pildis“ 1937. nr.4).

 

Esietendus 10.05.2014